Linn on meeleseisund, olevat väitnud USA linnasotsioloog Robert Ezra Park. Mitte lõunamaa päikese, vaid inimeste soojus on see, mida kumab ühest linnast, ütleb Orhan Pamuk romaanis „Istanbul. Mälestused ja linn“.
Ja Istanbul on see meeleseisund, mida märtsikuisel raamatuklubi kohtumisel kogeme läbi kahe raamatu: Elif Shafaki „Arhitekti õpipoisi“ ja Orhan Pamuki „Musta raamatu“.
„Must raamat“ on vaimustavalt omapärane müsteerium, mis kätkeb endas terve rea võluvaid lugusid Istanbulist. „Arhitekti õpipoiss“ on lugu, mis on tulvil lõhnu, helisid ja pilte Osmani impeeriumist – ajast, mil Istanbul oli maailma kirev keskpunkt. See räägib poisist, kellest saab arhitekt Sinani õpipoiss ja kes kujundab koos meistriga Istanbuli näo. Arhitektuur ja võimusuhted põimuvad suurejoonelises loos, mis uurib ka kunsti, religiooni ja teaduse vahekorda ühes maailma silmapaistvaimas tsivilisatsioonis.
Kuid keda ei huvita „kahe hingega“ Istanbuli keeruline saatus, võib keskenduda lihtsalt kahele köitvale loole, mille kohal hõljub katkematult Bosporuse hõng.
Elif Shafak on kõige loetum türgi naiskirjanik, kelle teosed käsitlevad sageli identiteedi ja kuuluvuse küsimusi, kultuurikonflikte, naiste õigusi, ajaloo varjatud ja rääkimata lugusid ning poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju üksikisikule. Romaan „Arhitekti õpipoiss“ ilmus 2013. aastal ning rahvusvahelised kriitikud kiitsid teose ajaloolist täpsust ja rikkalikku detailirohkust, mis kujutab 16. sajandi Osmanite impeeriumi elu. Näiteks The Guardian nimetas romaani „keerukaks ja kihiliseks teoseks, mis paistab silma oma emotsionaalse jõu poolest“. The New York Times märkis, et see võib olla Shafaki seni kõige parem romaan.
Orhan Pamuk on Türgi tuntuim ja mõjukaim kirjanik, kes pälvis 2006. aastal Nobeli kirjandusauhinna „oma linna melanhoolse hingeotsingu ja kultuuride põimumise meisterliku kujutamise eest“. „Musta raamatut“ peetakse tema üheks ambitsioonikamaks ja keerukamaks teoseks, mida sageli võrreldakse Umberto Eco ja Jorge Luis Borgese töödega. Rahvusvaheliselt võttis kriitika romaani soojalt vastu, eriti pärast selle ingliskeelset tõlget 1994. aastal. Seda on nimetatud Pamuki esimeseks tõeliseks meistriteoseks, kus hakkasid esile kerkima kõik tema hilisemale loomingule omased jooned: mäng ajalooga, identiteedi küsimus, lääne ja ida dialoog ning Istanbuli kui mütoloogilise ja reaalse linna segunemine. The New York Times ja The Guardian pidasid romaani muljetavaldavaks, kuigi tõdesid, et see nõuab kannatlikku ja kogenud lugejat. Pamuk ei sattunud selle romaaniga otseselt võimude surve alla, kuid „Musta raamatu“ alltekst – Türgi identiteedi killustatus, riiklik tsensuur ja ajaloos peidetud lood – panid aluse tema hilisemale vastuolulisele suhtele riigivõimudega.
Raamatuklubi juhib arhitektuurihuviline fotograaf ja reisiajakirjanik Silvia Pärmann.
Raamatuklubis osalemine Dokfoto Keskuse tavapileti hinnaga 8 €.
Muuseumikaardi omanikud saavad broneerida tasuta pileti, sisestades Dokfoto Keskuse e-poes ostukorvis kampaaniakoodi: Muuseumikaart. Üritusele tulles palume esitada Muuseumikaart.
